Ketasfreesid võivad olla kas terviklikud või vahetatavate hammastega. Tervikfreesi keskosa on õhem kui küljed ja seetõttu ei puutu niisuguse ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega ketasfreesi hambad veidi laiemad kui ketasfreesi paksus. Tervikfreesid jagunevad soonefreesideks, kolmepoolseteks sirghammastega freesideks, kolmepoolseteks erisuunaliste peen- või normaalhammastega freesideks ja kukaldatud soonefreesideks. Soonefreesidel on hambad ainult silindrilisel osal ja neid kasutatakse madalate soonte freesimisel. Kolmepoolsetel ketasfreesidel on hambad silindrilisel pinnal ja mõlemal otspinnal. Neid kasutatakse astmete ja sügavate soonte töötlemisel. Selliste freesidega saadakse siledate külgpindadega sooned ja astmed. Lõiketingimuste parendamiseks tehakse kolmepoolsed ketasfreesid vahelduvalt erisuunaliste kaldhammastega, s.o üks hammas on kaldega paremale, aga teine, naaberhammas - kaldega vasakule. Sellepärast nimetatakse neid erisuunalisteks. Ketasfreeside tüüp ja mõõtmed valitakse olenevalt töödeldavate pindade mõõtmetest ja tooriku materjalist.