fi

yrttikeino

1

Terminological databases

Mesindusleksikon

ID 482723 Last modified 17.04.2023
View dataset
View dataset
  • taimedest saadav tõrjevahend
Good to know
  • Mitmete taimede osad sisaldavad orgaanilisi happeid (sipelghape, oblikhape, sidrunhape jne). Nii on avastatud, et spinati, oblika ja rabarberi lehtedes ja vartes sisaldub olulisel määral sipelghapet. Päevalille ja suhkrupeedi lehtedes aga toimib fermentatiivne süsteem, mille lõpp-produktideks on süsihappegaas ja sipelghape. Sipelg- ja oblikhapet sisaldavad ka mitmed hallitusseened ja torikuliste seente hulka kuuluv tuletael. Selleks, et taimseid vahendeid varroalesta vastu kasutada, tuleb nimetatud taimede osad koguda ja kuivatada. Kuivatamine peab toimuma varjulises ja hea õhuvahetusega kohas. Kuivatatakse seni kuni taimede osad hakkavad muljumisel purunema. Õhtul, pärast mesilaste lendluse lõppemist puistatakse üks supilusikatäis kuivatatud ja peenestatud droogi süüdatud suitsikusse ja antakse seda suitsu 4–5 korda lennuavast sisse. Seejärel lennuava suletakse 3 minutiks.
  • Rabarberi droogi kogumisel tuleb silmas pidada, et kevadepoole on oblikhapperikkamad taime lehed, sügisepoole aga juured. Varroalesta tõrjeks võib kasutada veel hariliku kõrvenõgese, tubaka ja vesiherne lehti. Kasutada võib ka rabadel kasvavat huulheina. Kasutada võib ka musta või kollase leedri noori võrseid, harilikku punet, nõmm-liivateed ja koriandrit. Peale droogi võib kasutada ka mitmete taimede nagu valge sinepi, põldrõika, rapsi, redise, hiirekõrva ning naeri seemneid.

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

in the EU's IATE term base