Emavahetus noore viljastamata emaga on seotud kõige suuremate riskidega. Kui eemaldada munev ema ja asemele anda puuriga noor viljastamata ema, võib ema andmine pooltel juhtudel ebaõnnestuda. Noore viljastamata ema andmisel tuleb kindlasti jälgida, et vaheaeg vana ema eemaldamise ja noore ema andmise vahel ei oleks alla poole tunni või tunni. Samuti tuleb jälgida, et vaheaeg ei veniks üle 3 tunni. Kõige paremini õnnestub emade vahetamine, kui perest eemaldatud ema jätta mõneks tunniks puuriga peresse. Mõne tunni (2–3) möödumisel aga asendada ta noore viljastamata emaga. Sellisel juhul hakkab noor ema lõhnama sama moodi nagu vana ema ja mesilased võtavad ta paremini vastu. Puur viljastamata emaga tuleb asetada nende raamide vahele, kus leidub kõige rohkem kaanetamata hauet. Ema andmine õnnestub paremini, kui uus ema antakse südapäeval kella 13–15 vahel. Järgmisel päeval (24 tundi hiljem) tuleb peret kontrollida. Kui ema asub puuri selles osas, kus kontakt perega on võimalik, on ema vahetamine õnnestunud. Kui aga ema peidab end puuri teisel küljel, kus mesilased temani ei ulatu, tuleb välja selgitada põhjus, miks mesilased emasse vaenulikult suhtuvad. Selleks tuleb pesa hoolikalt läbi vaadata ja veenduda, et kusagil ei ole hakatud ase-ema kuppe ehitama. Alustatud emakupud tuleb hävitada ja jätta ema veel 24-ks tunniks puuri. Kui mesilased suhtuvad emasse sõbralikult võib puuri kaane eemaldada ja jätta ema vabastamine mesilaste hooleks. Ema andmise õnnestumisest annab tunnistust pere aktiviseerumine. Kindlaks tunnuseks on see, kui mesilased hakkavad tooma tarru õietolmu. Pere vaadatakse läbi 10 päeva pärast ema puurist vabastamist. Kui haudmeraamidel on munad on ema vahetamine õnnestunud. Kui mune ei ole, tuleb pessa anda kontrollkärg. Kui kolme päeva pärast kontrollkärjel ei ole hakatud ase-ema kuppe ehitama, tuleb veel oodata, kuni ema hakkab munema. Tihti juhtub ka nii, et noor ema alustab munemist just kontrollkärjel.
