valtsitud kärjepõhja valmistamine koosneb kolmest etapist. Esimesel etapil sulatatakse vahamass ja valatakse õhukese kihina vastavatesse vormidesse. Kui vaha on hangunud, kuid mitte jahtunud, lastakse saadud vahaplaadid läbi siledate valtside vahelt. Saadud vahaleht on umbes 1–1,2 mm paksune, sile leht. See omakorda lastakse läbi valtside vahelt, mis vajutavad viimasesse kärjepõhja jäljendid. Kogu kärjepõhja valtsimise ajal peab vaha temperatuur olema 40°C ümber. Vastasel juhul muutub vaha rabedaks ja kärjepõhja valtsimine ebaõnnestub. Kärjepõhjade valtsimisel kasutatakse samuti nn vahekihti, mis ei lase vahal kleepuda valtside külge (vt valatud kärjepõhi). Valtsimise teel saadud kärjepõhjad on õhemad kui valatud kärjepõhjad, mistõttu ühest kilost kärjepõhjast jätkub 13–14 eesti taru pesaraami kärjestamiseks. Kui kärjepõhi on õhem (16 tk/kg), siis võivad tekkida raskused raamide elektriga kärjestamisel.
