Puudena on tuntud meil näiteks hõbepaju (Salix alba L) ja raberemmelgas (Salix fragilis L.). On ka paju liike, millel esineb nii põõsa- kui ka puukujulisi vorme. Puuna või kõrge põõsana võib kasvada meil laialt levinud raagremmelgas (Salix caprea L.). Suurem osa Eestis esinevatest pajuliikidest esineb põõsakujuliste vormidena. Pajud õitsevad varakult, enamik meil esinevaid liike enne lehtede puhkemist, üksikud liigid ka pärast lehtimist. Kõik meil kasvavad paju liigid on head mee- ja õietolmutaimed, mistõttu oma varajase õitsemise tõttu mesindusele eriti olulised. Pajudelt saadud esimene arvestatav nektari- ja õietolmukorje annab tugeva tõuke perede arengule ja sellega ka mesinduse edukusele.
Koor punakas või pruunikas, variseb tüvelt tükikaupa. Õitseb mais, lehtede puhkemise ajal. Meeproduktiivsus kuni 100 kg/ha. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemaid kasvukohti. Väga kiirekasvuline, aastased võrsed tihti kuni 2 m pikkused. Võrseid kasutatakse korvide punumiseks, jämedamaid tüvesid aga lookade valmistamiseks. Sellest ka rahvapärane nimetus – korvi-, e loogapaju. Koort kasutatakse nahkade parkimisel ja loodusliku kollase värvi valmistamiseks.
