Kuigi looduslik korje võib kesta varakevadest hilissügiseni, esineb sõltuvalt korjetaimede õitsemise ajast ja hulgast korjes suuri tõuse ja mõõnu. Pidev looduslik korje saadakse tavaliselt loometsadest, looduslikelt rohumaadelt ja võsastikest, kus pidevalt õitseb korjetaimi. Kultuurmaastikul ja põllumajanduspiirkondades on looduslik korje katkendlik, sest paljud põllumajanduskultuurid (teravili, kartul jne) ei erita nektarit, kuid hõlmavad suure osa mesilaste potentsiaalsest korjealast.
