Hiired tungivad tarudesse, põhjustavad mesilaste rahutust, rikuvad kärgi, hävitavad mesilaste suiravarusid ja reostavad taru. Hiired tungivad tarudesse peamiselt sügisel, lennuavade, tarus olevate pragude ja aukude kaudu ning jäävad tarru kogu talveks. Oma veevajaduse katavad nad kondensveega, mis tekib kaanetatud mee pinnale temperatuuri kõikumiste tagajärjel. Karihiired tarvitavad toiduks ka surnud ja tarupõhjale varisenud mesilasi. Hiirte tarru pääsemise vältimiseks kasutatakse hiiresiibrit või kinnitatakse juba septembris tarude lennuavade ette hiirevõrk. Hiirte hävitamiseks kasutatakse mitmesuguseid mürkaineid ja lõkse. Profülaktikaks võib sügisel (oktoobris) panna taru alla 50 mm läbimõõduga drenaažitorudes mürkhõrgutisi (torudes sellepärast, et hõrgutistele ei pääseks ligi linnud ega koduloomad). Juba tarrutunginud hiired püütakse kinni lõksuga või hiireliimiga. Peale ühe hiire kättesaamist tuleb püüdmist jätkata, sest tavaliselt on tarus hiiri kaks.