Täiskasvanud isendite keha pikkus võib olla kuni 60 cm. Saabub meile aprilli lõpupoole ja lahkub septembris. Enam esineb Lääne- ja Loode-Eestis. Herilaseviu peamiseks toiduks on kiletiivalised putukad, seega ka mesilased, herilased ja kimalased. Mõnes mõttes on tegu kasuliku linnuga, sest hävitab ka herilasi ja vapsikuid. Mesilast tuleks ta aga eemale peletada. Mesilasi ja herilasi püüab herilaseviu isemoodi võtetega. Nimelt istub ta mesilaste või herilaste lennu teele, võimalikult nende pesa lähedale ja hakkab seal tiibadega vehkima. Ärritunud mesilased või herilased tungivad viule kallale ja üritavad teda nõelata, kuid jäävad tema sulgedesse kinni. Mõne aja möödudes lendab herilaseviu minema ja puhastab oma sulestiku kuskil rahulikumas kohas mesilastest või herilastest. Kui viul on pesas pojad, siis lendab ta ennast puhastama pesa äärele, et jagada saaki ka poegadega.
