Emade isoleerimist kasutatakse ka sülemlemise vältimiseks ja vajadusel ka emadekasvatuse eesmärgil. Lamavtarudes isoleeritakse ema tavaliselt peakorje algul taru taskuossa, et vältida suurt haudme all olevat kärgede arvu. Lamavtarudes isoleeritakse ema tavaliselt nn bioloogilise vahelaua abil. Korpustarudes on emade isoleerimise võimalusi rohkem. Tavaliselt isoleeritakse ema taru kõige alumisse korpusse, selle peale asetatakse haudmeraamidega korpus. Kui emaga korpuse ja haudmeraamidega korpuse vahele jääb vähese haudmega või haudmeta korpus, kasvatavad mesilased endale mõnes ülemises korpuses teise ema. Kui ema isoleeritakse alumisse korpusesse, siis jäävad ülemised korpused mee ladestamiseks. Kui aga ema isoleeritakse ülemisse korpusesse, siis on suur tõenäosus, et alumised korpused täidetakse õietolmuga. Tuntakse mitmeid emade isoleerimise võtteid, alates sellest, et ema paigutatakse sülemlemise ärahoidmiseks Titovi puuri ja hoitakse seal kuni 3 nädalat. Kuigi meetod on väga efektiivne sülemlemise ärahoidmiseks, tuleb arvestada sellega, et 2–3 nädalat puuris olnud emadest teatud osa (ligi 50%) vahetatakse pärast puurist vabastamist vaikse emadevahetuse käigus välja.
