de

Tartu-Beute

1 feminine

Terminological databases

Mesindusleksikon

ID 482727 Last modified 17.04.2023
View dataset
View dataset
  • tarul, millel on kolm toppega välisseina ja suur otsaluuk (43×35 cm), mis asub taru vasakpoolses otsas ja klaasiga vahelaud e aken; taru pesaruum mahutab 12 pesaraami ja on varustatud sahtelpõhjaga
Good to know
  • 1902. aastal asutatud Eestimaa Mesilastekasvatajate Selts, seadis üheks oma eesmärgiks Eestimaa oludele sobiva tarutüübi väljatöötamise ja kasutuselevõtu. 1905. aastal said Eesti Põllumeeste seltsid tugevasti kannatada, mistõttu mitmete kohapealsete seltside tegevus seiskus. Tänu sellele, et Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi tegevust võimude poolt ei keelustatud, tegutses see edasi ja selle koosseisus ka mesinduse osakond. Mesinduse osakonna üheks aktiivsemaks liikmeks oli Mart Reinik (1862–1940), kes tegeles mesindusega alates 1901. aastast. M. Reiniku initsiatiivil tuli kokku komisjon kuhu kuulusid J. Ariva (tegelik mesinik), Bach (mesinik), J. Kompus (tegelik mesinik ja Rannu kiriku köster), Tartu kooliõpetaja ja mesinik Künnapuu ning mesinik A. Käär. K. Paulmeister (Pöide kihelkonnakooli õpetaja, köster ja tegelik mesinik) ning Joh. Raudsepp (Räpina kiriku köster, kooliõpetaja ja tegelik mesinik) andsid oma arvamuse kirjalikult. Kui teised komisjoni liikmed pooldasid põhimõtteliselt madalaraamilist taru, siis Joh. Raudsepp oli kindlalt kitsa ja kõrge raamiga taru pooldaja. Vaatamata erimeelsustele jõuti kokkuleppele selles, et uue tarutüübi loomisel on kõige õigem kasutusele võtta Gerstungi raam, mõõtmetega 400×250 mm. Enne seda kasutas niisugust raamimõõtu Keila mesinik A. Mayer (kes mõrvati 1905. aastal vene karistussalklaste poolt Klooga jaama lähedal).
  • Vanemas mesindusalases kirjanduses nimetatakse vahest seda raami ekslikult ka Mayeri raamiks. Samasuguste mõõtmetega raami kasutati ka Viljandi taru loomisel, ainult selle vahega, et selles asetsesid raamid püstasendis. Tartu tarul oli kolm toppega välisseina ja suur otsaluuk (43×35 cm), mis asus taru vasakpoolses otsas ja klaasiga vahelaud e aken. Taru pesaruum mahutas 12 pesaraami ja oli varustatud sahtelpõhjaga. Sahtelpõhi kujutas endast 20 mm kõrgustel liistudel 12 mm paksustest laudadest valmistatud liikuvat põhja, mis oli suvel asetatud kandeliistudega allapoole ja selle ülemine pind ühtis täpselt lennuava alumise servaga. Talvel aga pöörati põhi ümber (liistud ülespidi), nii et moodustus sahtel, mida oli kevadel hõlpus koos tarulangetisega eemaldada ja puhastada. Paraku oli sahtelpõhja väljavõtmine sügisel problemaatiline ja lõppes vahel ka selle purunemisega, sest mesilased olid selle tugevasti taruvaiguga pesaruumi seinte külge kinnitanud. Ka oli sahtelpõhja alune ruum suvel heaks pelgupaigaks sipelgatele, vahakoidele, kõrvaharkidele, nahanäkkidele ja teistele väiksematele pimedust armastavatele elusolenditele.
  • Taru välisvooder ulatus 25 cm jagu pesaruumist kõrgemale, mis võimaldas täisraamilise magasini kasutamist. Seega ei olnud Tartu taru näol meil tegemist veel lamavtaruga, vaid pigem kahekorpuselise taruga. Taru pesaruum oli kaetud pealt 36 mm laiuste ja 8–10 mm paksuste pesakattelaudadega. Selline pesakattelaudade laius oli valitud sellepärast, et oleks võimalik vajadusel kinni katta korraga nii raami, kui ka kärjetänavat. Kärjeraami ülemise liistu ja kattelaua vahele jäi 8 mm kõrgune ruum, mis võimaldas mesilastel pääsemist ühest kärjetänavast teise. Klaasiga vahelaud e aken võimaldas ilma taru pealt avamata hinnata pere tugevust ja seoses sellega ka pesade laiendamise vajadust. Vaatamata ebamugavustele perede läbivaatamisel (kõrge pesaruumist üleulatuv voodriosa) levis Tartu taru väga kiiresti kogu Lõuna-Eestis.
Related
Tartu-Beute
feminine

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

in the EU's IATE term base

Web examples

Online Language Learning Tool SkELL allows users to search for phrases in sentences, collocates and similar words. These examples have been automatically selected and may contain errors.
Skell logo