Langstroth ise on kirjutanud oma taru kohta järgmist: ”Ma olen veendunud, et nende raamide kasutamine annab uue tõuke mesindusele, tõstsb mesinduskultuuri ja selle tulukust”. Langstrothi leiutis tähendaski suurt progressi mesinduses. Hiljem täiendas seda taru mesindusinventari vabrikant ja mesinik Rooth ja seda hakatigi nimetama Langstroth–Roothi taruks, mis levis väga kiiresti läänepoolkeral, eriti Ameerikas. Rooth täiendas Langstrothi loodud taru selliselt, et selle pesakorpus hakkas mahutama 8 raami asemel 10. Peale selle pikendas Rooth taru raami 6 mm võrra ja hakkas tarusid tootma mitmekorpuselistena. Plussiks oli see, et nii pesaruumis, kui ka meekorpustes hakati kasutama ühesuguseid raame. See hõlbustas kärgede vahetamist ja lihtsustas ka mesiniku tööd. Peale selle võttis Rooth kasutusele ka lahtise põhja, mis oli lennulauaga kokku ehitatud. Muudatusi oli nii palju, et tänapäeval tuntakse seda taru Ameerikas rohkem Roothi kui Langstrothi taru nime all.
