sündis Kuramaal kroonuarhitekti perekonnas. Keskhariduse sai Riias ja teoloogihariduse Göttingenis ja Königsbergis. Pärast paariaastast koduõpetaja ametit sai ta 1772. aastal Saaremaal Karja koguduse pastoriks, kus töötas kuni 1802. aastani. Pärast seda asus elama Kuressaarde, kuid elu lõpuaastad veetis jällegi Karjas. 1782. aastal annab ta välja eestikeelse mesinduse õpiku, mis on paigutatud raamatusse „Juttud ja Teggud kui ka Monningad Oppetused mis maiapiddamisse pärrast tarwis lähtwad” Sellest raamatust anti välja kolm järeltrükki: 1987; 1808 ja 1838. Nimetatud raamatusse on mesindus paigutatud iseseisva osana ja selle tiitellehel seisab: „Õppetus kuida keik ma rahvas woib, ilma sure waewata, linnopuud piddada ja se läbbi rikkaks saada”. Nii mõneski osas on tunda Thor Helle mõju. Nii algab raamatu esimene peatükk pealkirjaga „Neist messilastest”. Selles raamatus antakse õpetusi, kuidas mesilasi pidada ja millist toitu mesilased kasutavad. Meetaimedest peetakse paremaks tatart. Pakktarude kõrval soovitab autor laudadest kokkulöödud tarusid. Peale eestikeelse mesindusõpiku on tema sulest ilmunud veelgi mahukam mesinduse õpik saksa keeles (164 lk) (Anleitung zurBienenzucht für Liev-Ehst- und Kurland. 1787)., clergyman, apiarist, teacher, Pfarrer, Bienenkundler, Lehrer, pastori, opettaja ja mehiläishoitaja, пастор, учитель и пчеловод