Tarud jagatakse tüüpidesse väga mitmesuguste tunnuste alusel nagu lamavtarud ja korpustarud. Soojustatud seintega ja ühekordsete seintega tarud. Kasutatud ehitusmaterjalide alusel: puittarud, õlgtarud, rootarud, punutud tarud, stülperid, korvtarud, plasttarud e sünteetilisest materjalidest valmistatud tarud jne. Peale selle tehakse veel vahet vabas looduses kasutatavate tarude ja paviljonides kasutatavate tarude vahel. Erinevad tüübid on ka erineva pesaraamide paigutusega tarud (nn külma pesaga ja sooja pesaga tarud. Kõige enam eristab taru tüüpe raamide kuju ja suurus. Raamide kuju järgi jagatakse tarud madalaraamilisteks (farrari taru), madal-laia raamiga tarudeks (langstroth, zander, eesti taru), ruudukujulise raamiga tarudeks ja kitsas-kõrge raamiga tarud. Sellesse tüüpi kuulub ka omal ajal Lõuna-Eestis kasutusel olnud Viljandi taru. Tarutüüpide arvukus maailmas on väga suur, mis väidetavalt ulatub viimasel ajal 600-ni. Tarutüübist otseselt ei sõltu mesinduse tulemuslikkus, küll aga loovad erinevad tarutüübid võimaluse kasutada mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi võtteid, mis võivad suurendada mesinduse tulukust. Tarutüübi valikul tuleb kindlasti lähtuda paikkonna looduslikest iseärasustest, mesilasrassist, mesiniku teadmistest ja oskustest, traditsioonidest ja tõekspidamistest.
