Üks ava, mis asub toru peenemas otsas ja on suletud korgiga ja teine suurem (umbes 20 mm pikk ja 10 mm lai), mis asub toru jämedama osa küljel. Suurema ava ümber on 0,5–0,7 cm kõrgune rant, mis hõlbustab piibu asetamist kärjel liikuvale emale. Ka teine ava on suletav korgiga, mille sees on 3–3,5 mm läbimõõduga ava. Seda ava kasutatakse siis, kui ema ei taha piibust lahkuda (näiteks puuri). Sellisel juhul avatakse toru peenem ots, mis pistetakse sisse puuri (saatepuur, emaandmispuur) avast ja puhutakse läbi suurema ava korgi sellise tugevusega, et ema hakkaks liikuma soovitud suunas. Emapüüdmispiibuga kinnipüütud ema ei tohi mingil juhul (ka mõneks minutiks mitte) asetada koos piibuga taru servale või katusele. Kumera klaasi ja päikesevalguse toimel võib ema mõne sekundiga hukkuda. Emapüüdmispiibu abil saab hõlpsasti püüda kärjelt ka noori mesilasi saatepuuridesse panemiseks.
