planeerimismeetod, kus planeerija defineerib soovitud doosijaotuse ja tarkvara arvutab optimaalse väljade konfiguratsiooni, mis annaks soovitule võimalikult lähedase doosijaotuse; soovitud doos defineeritakse tavaliselt minimaalse doosi piirangutena sihtmahus ja maksimaalse doosi piirangutena normaalkoes ning piirangutele vastavate kaaludega; võidakse kasutada ka doosi-mahu histogrammi põhiseid piiranguid; optimeerimine viiakse tavaliselt läbi standardse vähimruutude gradiendi langemise meetodi või imiteeritud lõõmutusalgoritmi abil