psühhofüüsikalise päritoluga müra radiograafilisel kujutisel, mis on tingitud inimese poolt vaadeldavate anatoomiliste struktuuride kattumisest ja mitte eristumisest kujutisel; anatoomiline müra on modelleeritav väikeste patoloogiate eristamist segava müraallikana, mille sõltuvus doosist on vastupidine kvantmürale, st anatoomiline müra kasvab doosi kasvades