maavärinate mõõteskaala, mille töötas välja Charles Francis Richter ja esitas oma 1935. aasta dokumendis, kus ta nimetas seda „maavärina intensiivsusskaalaks“
maavärina tugevuse leppelise mõõteprotseduuriga määratletud skaala
measure of the strength of earthquakes, developed by Charles Francis Richter and presented in his landmark 1935 paper, where he called it the "magnitude scale"
Maavärinate dispersiooni tõttu on oluline mõista, et Richteri skaala kasutab logaritme lihtsalt selleks, et mõõtmised oleksid juhitavad (st magnituudiga 3 maavärinategurit 10³, samas kui magnituudiga 5 maavärinal on seismomeetri näidud 100 korda suuremad).
Esimese praktilise maavärinate tugevuseskaala töötas 1930. aastatel California Tehnoloogiainstituudis välja geoloog Charles Richter ning skaala, mida enamik teadlasi tänapäeval kasutab maavärinate tugevuse mõõtmiseks, kannab endiselt tema nime.
Due to the variance in earthquakes, it is essential to understand the Richter scale uses logarithms simply to make the measurements manageable (i.e., a magnitude 3 quake factors 10³ while a magnitude 5 quake has seismometer readings 100 times larger).
The first practical earthquake magnitude scale for measuring earthquakes was developed by geologist Charles Richter at the California Institute of Technology in the 1930s, and the scale that most scientists use today still bears his name.
