en

law

1

Erialasõnastikud

Ida mõtteloo leksikon

ID 480077 Viimati muudetud 27.07.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
law
  • hiina kultuuri keskseid mõisteid, mis oli eriti oluline legismis
Hea teada
  • Vastava sõna ja kirjamärgi algupärane tähendus on ’eeskuju, mida järgida’. Selles tähenduses esineb see sõna nt "Daodejingis", kus fa on tõlgitud verbiga: “inimene järgib maad / maa järgib taevast / taevas järgib kulgu / kulg järgib oma loomu”. Moismis tähendab seadus eelkõige plaanipärast tegevust, mis viib sihile. Konfutsianismis ja legismis on seadus eeskätt juriidiline seadus riigi valitsemiseks, mis ühelt poolt vastandub loomulikule väele (hn de), teiselt poolt aga kommetele (hn li) kui üldkehtivatele normidele. Konfutsianistide vaade seadusele oli üldiselt eitav, kuna nad leidsid, et kõlblusel ja eetikal põhinevad kombed on riigi ja ühiskonna harmooniliseks toimimiseks (kulgemiseks) piisavad. Legistid seevastu absolutiseerisid seadust, väites, et riigis peab kõik alluma seadusele ja inimeste elu peab olema üksikasjalikult seadusega reglementeeritud, vastasel juhul tabab riiki kaos. Shang Yang määratles seadust kui “seda, millega valitseja ja ministrid valitsevad”. Guanzi järgi on seadus see, mis “keelab tapmise ja röövimise”, ning see, millega “ülemad sunnivad alamaid”. Hilisemas konfutsianismis seaduse ja kommete mõisted lähenesid teineteisele ja mõlemat rakendati ühiskondliku korra tagamiseks. Seadus tähendab üldkehtivaid reegleid ja korda ka vanahiina sõjateaduses (hn bingfa; vt Sunzi). Hiina budismis tõlgitakse seadust tähistava kirjamärgiga fa budismi keskset mõistet dharma e seadmus.
law

Ida mõtteloo leksikon

ID 480466 Viimati muudetud 10.11.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • kõikide india õpetuste keskse mõiste „dharma“ eestikeelne vaste
Hea teada
  • Nagu hiinakeelne fa (’seadus, norm’) ja tiibetikeelne chos (’seadmine, korrastamine’), on ka eestikeelse seadmuse valikus dharma vasteks järgitud iidset budistlikku tõlketraditsiooni. Sõna "dharma" on tuletis sanskriti verbijuurest dhṛ (’hoidma, kandma, seadma’) ja tähendab algselt seadust e normi, mis valitseb nii universumis kui ka inimühiskonnas. Brahmanismis ja hinduismis on seadmus eeskätt inimühiskonnas toimiv normide kogum; igal seisusel ja igal üksikisikul on oma seadmus, mida ta peab järgima; seadmus on ka üks neljast elusihist. Hinduistliku ühiskonna olulised seadmused on kirja pandud dharmašaastrates. Budismis mõistetakse seadmuse all eeskätt Buddha õpetust, mille aluspõhimõtted on esitatud "Seadmuseratta käimapanemises", kuid budism tunnistab ka teisi, mittebudistlikke seadmusi. Buddha õpetuse tähenduses on seadmus kolme kalliskivi keskmine osa. Nii brahmanismi ja hinduismi kui ka budismi kontekstis on seadmus laiemalt tõlgendatav kultuuri mõiste kaudu, mis hõlmab endas kõiki teisi aspekte (seadus, norm, õpetus). Vana-Indias toimis brahmanistlik kultuur (skr sanātanadharma), Buddha lõi sellest mõneti erineva budistliku kultuuri (skr buddhadharma). Kultuuri koostisosadeks on tekstid, mida samuti nimetatakse seadmusteks. Kuid nendena mõistetakse ka suuremate tekstide osi kuni üksikute sõnade ja mõisteteni. Abhidharma tekstid on loodud seadmuste kui mõistete seletamiseks. Nii traditsioonilises budismis kui ka tänapäeva budoloogias mõistetakse abhidharmale tuginedes seadmuste all sageli ka nende mõistete objekte kui olemise või teadvuse elemente.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.