Konfutsianismis ja sellest mõjutatud õpetustes kannab kulg eeskätt ühiskondlikku tähendust ning tähistab ideaalse hästi toimiva ühiskonna ja riigi seisundit, kus valitsevad kombed, õitseb kultuur ja õilsal on võimalik tegutseda. Tehakse vahet inimkulu (hn rendao) ja taevakulu (hn tiandao) vahel. Esimese all mõistetakse inimeses ja ühiskonnas, viimase all looduses toimuvat. "Vestete ja vestluste" järgi sõltub kulg inimesest, mitte vastupidi: “inimene / ülendab kulgu / kulg / ei ülenda inimest”. Filosoofilises taoismis on kulg märksa üldisem ja abstraktsem mõiste, iseenesest hoomamatu ja nimetamatu, nagu väidab "Daodejing": “kulgetav kulg on püsitu kulg / nimetatav nimi on püsitu nimi”; “ma ei tea ta nime / sellepärast ütlen kulg / suvaliselt annan nimetusi”. Ometi väidetakse, et kõike (musttuhanded) tekitab kulg, kuigi kulg ise on nähtamatu ja tabamatu. Kulg esineb sageli koos mõistega "vägi", mida võib tõlgendada kui võimet kulgu tunnetada ja järgida. Zhuangzi järgi on kulg "suur algõpetaja" (hn dazong shi ), mis peab silmas seda, et vaid kulgu mõistes ja järgides võib saada tõeliseks inimeseks e õndsaks.
