Budismi psühholoogia järgi tekib janu tajuorgani ja selle objekti kokkupuutest. Janu on kannatuse peamine põhjus, millest Buddha räägib juba „Seadmuseratta käimapanemises“. Põhiliseks januks on janu uuestisündimise järele, millega kaasnevad lõbujanu e naudingujanu (skr kāmatṛṣṇā), elujanu e olemisejanu (skr bhavatṛṣṇā) ja surmajanu e olematusejanu (skr vibhavatṛṣṇā).
