Esimesi kirjeldusi šintoismi kohta leidub 8. saj jaapani kroonikates "Muistsed ülestähendused" (jp kojiki) ja "Jaapani kroonikad" (jp nihon shoki). Šintoism ei ole ühtse dogmaatika ja rituaaliga usk, vaid pigem üldnimetus kohalike traditsioonide kogumile. Kesksel kohal on neis loendamatute jumaluste ja vaimude, kamide kultus. Kuigi šintoismis ei ole otseselt peajumalat, austatakse seal enim päikesejumalanna Amaterasut, kellest usutakse põlvnevat ka praeguseni valitsev keisrisuguvõsa. Šintoismi järgi on maailm kõikide selle olenditega, sh jumalad, tekkinud iseenesest ning selles valitseb algupärane kooskõla, mida inimesed peaksid tunnetama ja järgima. Pärast Meiji reforme 1868 püüti šintoismist kujundada Jaapani riigiusund, loodi korrastatud rituaali- ja õpetussüsteem ning preesterkond (jp kannushi). 1946 riik lahutati religioonist ning šintoism kaotas riigiusu staatuse.
