Tänapäevaseks esindajaks on keerdus u 20 cm diameetrise kojaga Nautilus. Fossiilsed nautiloidid on aga väga mitmekesised ning nende kojakuju võib tänapäevase Nautiluse omast olla erinev, sageli pikliku koonilise kujuga. Nautiloidide aragoniidist koda on vertikaalsete vaheseinte e septide abil liigendatud kambrikesteks, millest kõige viimane kamber on elukamber, kus elab loom ise. Ülejäänud kambrid on täidetud gaasiga. Kambreid ühendab keskelt omavahel torujas moodustis sifoon, mille abil sai loom kambrites oleva gaasi rõhku reguleerida. Nautiloidide kivistised esinevad sageli sisevalatistena, kus algne aragoniitne koda on üles lahustunud ning alles on jäänud koja sisse sattunud ja kivistunud materjal. Sellisel juhul on kivistise pinnal sageli näha septide asukohad (sutuurijoontena). Teada Kambriumist tänapäevani. Nautiloidide kivistised on levinud Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides.
