süsteemse käsitluse põhimõiste: peegeldus- ja regulatsiooniprotsessides esinev, ajas ja ruumis edasikanduv struktuursus või mitmekesisus, millel info saaja jaoks on tähendus ja mõju
Hea teada
Informaatika seisukohast võib infot käsitleda kui põhimõistet, mille võibki defineerimata jätta ning mille alusel määratletakse teised infoga seotud mõisted. [...] Niisuguseks keskseks mõisteks on „tähendus“, mille avamiseks tuleb vaadeldainfo kolme üksteisega seotud külge [: info kvantitatiivne külg e infohulk; tähenduslik külg ja pragmaatiline külg].
Ka näidistega klassifitseerimine on vaadeldav masinõppe kontekstis: signatuurid annavad informatsiooni klasside kohta, iga klassifitseeritava piksli erinevus mingist näidisest oleks võimalik klassifitseerimisviga ja klassifitseerimisotsus tehakse nii, et see viga oleks võimalikult väike.
Nii detailse info töötlemisel on probleemiks maastiku üksikelementide erinevast peegeldumisest tulenev lisateave, mis ei ole suuremate üksuste eristamisel vajalik.
Ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid (kus asub lähim sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või hotell?) ning hankida teavet lähikonna vaatamisväärsuste kohta (naviseadme elektroonilise giidi hääl teavitab, et peagi avaneb vasakul kaunis maastikuvaade).
That part of a sequence of symbols (message) which (a) contains what was put in by the sender and (b) was not predictable by the receiver. This is actually a definition of new information; what is already known to the receiver is not information.
