kuni kahe istekohaga mootorõhusõiduk, mille maksimaalne stardimass (MTOM) ei ületa: 1) 300 kg üheistmelise maalennuki või kopteri puhul; 2) 450 kg kaheistmelise maalennuki või kopteri puhul; 3) 330 kg üheistmelise amfiib-, vesilennuki või kopteri puhul; 4) 495 kg kaheistmelise amfiib-, vesilennuki või kopteri puhul; 5) 472,5 kg kahekohalise maale maanduva lennuki puhul, mis on varustatud lennukile paigaldatud päästelangevarjusüsteemiga; 6) 315 kg ühekohalise maale maanduva õhusõiduki puhul, mis on varustatud lennukile paigaldatud päästelangevarjusüsteemiga; 7) 560 kg gürokopteri puhul
Ülikergõhusõidukid liigitatakse: 1) A klassi ülikergõhusõidukiteks, mille juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult ülikergõhusõiduki raskuskeskme asendi muutmise teel kandepinna suhtes; 2) B klassi ülikerglennukiteks, mille kandepind (kandepinnad) on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mille juhtimine toimub juhtpindade abil; 3) kopteriteks, mille tõstejõud moodustub peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga, mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede; 4) gürokopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiivikutega (rootoriga), mis pöörlevad lennul ilma jõuseadme abita.
Hea teada
Termin "ülikergõhusõiduk" tähistab laiemat mõistet kui määruse algtekstis kasutatud "ülikerglennuk".
Ülikerglennukiks loetakse kuni 2 istekohaga mootorlennukit, mille varisemiskiirus (Vso) ei ületa 35 sõlme (65 km/h) ja mille suurim lubatud stardimass (MTOM) ei ületa: 1) 300 kg üheistmelise maalennuki puhul; 2) 450 kg kaheistmelise maalennuki puhul; 3) 330 kg üheistmelise amfiib- või vesilennuki puhul; 4) 495 kg kaheistmelise amfiib- või vesilennuki puhul.
Hea teada
Esines määruse algtekstis "Ülikerglennuki käitamise eeskiri" (RTL 2003, 94, 1405). Juulis 2011 jõustunud muutmisseadusega asendati termin "ülikerglennuk" terminiga "ülikergõhusõiduk".
