The distinction between primary and secondary microplastics is based on whether the particles were originally manufactured to be that size (primary) or whether they have resulted from the breakdown of larger items (secondary). It is a useful distinction because it can help to indicate potential sources and identify mitigation measures to reduce their input to the environment.
Teiseseks mikroplastiks loetakse merekeskkonda sattunud suurema plastprügi mehaanilise lagunemise või fotodegradatsiooni käigus tekkivaid osakesi. Samuti riiete pesemisel eraldunud sünteetilisi kiudusid ning kummi osakesi, mis on tekkinud rehvide normaalse kulumise toimel.
Väga oluliseks sekundaarse mikroplasti allikaks peetakse autorehvide, teekatte ja -märgistuse kulumisel vabanevaid osakesi. ... Teiseks suurimaks sekundaarse mikroplasti allikaks on sünteetiline tekstiil ning sellest kasutamise ja hoolduse käigus vabanevad kiud. Samuti on kõrgendatud tähelepanu all hüljatud või kaotatud kalapüügivahendid (võrgud, vahtplastpoid, plastmärgised jne), mis merekeskkonnas aja jooksul lagunevad.
Hea teada
Mikroplasti jaotatakse päritolu järgi primaarseks ja sekundaarseks, kusjuures suur osa keskkonnas olevast mikroplastist on sekundaarset päritolu ehk tekkinud suuremate plastosakeste lagunemisel ja/või fragmenteerumisel.
Secondary microplastics are formed from the fragmentation of larger items through a combination of physical, chemical and biological processes ... For example, mechanical abrasion during the washing of synthetic clothing and other textiles causes the breakdown and release of plastic fibres to wastewater.
