Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu.
Eesti nimi: pugu-kaksikhambake. Iseloomulikud tunnused: Roheline väike sammal. Varre ristlõik ümar. Lehed pikalt aheneva terava tipuga. Leherood väga lai, 1/2 -1/3 lehelaba alusest, rood alaküljel sile. Leheserv lame ja sile või tipus ebaselgelt saagjas. Rakud püstkülikukujulised. Harjas kollane. Eoskupar kaldu, puguga, üherakurealise vaevu eristunud sõõriga.
Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused.
Eesti nimi: pisi-jõhvsammal. Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel igakülgselt (varre ristlõik ümar), terava, kuivalt püstiselt eemaldunud tipuga. Rood aheneb tipu suunas. Suuääris punakaspruun, hambad kaetud tihedalt kõrgete näsadega.
