Iga keele sõnatüved võib laias laastus jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüved on need, millele ei ole leitud laenuallikat ja millel on vasteid sugulaskeeltes. ... Umbes kolm neljandikku omatüvedest on ühised ainult lähemate sugulaskeeltega, nt liivi, vadja, soome, karjala ja vepsa keelega, osaliselt ka saami keeltega.
