Ühise loomingulise tegevusega loodud teos võib moodustada ühe jagamatu terviku (ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest.
Sobivad tuletised on nii kaasautorsus kui ka kaasautorlus. Konkreetset seisundit on peetud sobivaks väljendada sus-tuletisega autorsus, kuid lus-tuletiste eeskujul (nt doonorlus, sponsorlus) sobib ka autorlus.
