Polümeeri, mis on kõrge keskmise molekulmassiga, väikese madalmolekulaarsete osakeste sisaldusega ja madala lahustuvusega või ekstraheeritavusega, võib pidada bioloogiliselt kättesaamatuks (raskesti lagunevaks).
Substances with a high number-average molecular weight, a low content of low molecular weight species and a low solubility/extractivity will be regarded as being non-bioavailable.
