välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti samaväärsele kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine või õppeperioodi arvestamine Eesti kõrgharidusastme õppekava osana ning kvalifikatsiooni omanikule õiguse andmine kõrgharidusele juurdepääsuks, jätkata õpinguid või kandideerida vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale (välja arvatud juhul, kui ametikoht või kutseala on reguleeritud „Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse” tähenduses)
Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel tunnustamisel juhindutakse riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist (RT II 1998, 7, 14), selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
When comparing academic qualifications from different countries, one might make a distinction between equivalence and recognition. Equivalence is usually understood to refer to a detailed comparison of the individual course elements which constitute a study programme. Recognition is a more global approach to evaluation, mainly concerned with the whole of a student's education. Usually this is a degree or diploma, but it could also be a period of study which a student has completed (e.g. Erasmus mobility). More than equivalence, recognition looks into the function and overall level of academic study for purposes of admission to further study or work. In these cases, degrees or study periods may be recognised even when the degree programmes are not equivalent. An example of academic recognition would be if a graduate is granted a degree in another country on the basis of his/her studies in his/her home country, or if a student is admitted to further studies in another country without having to sit remedial or additional examinations.
