isiku või isikute rühma vastu suunatud halvustamine, viha ja vaenu õhutav rünnak ühiskonnagruppi kuuluvuse alusel (nt rahvuse, soo, usutunnistuse vm järgi)
Liitsõnad vihakõne ja vaenukõne on sünonüümid. Vihakõnest eristatakse vihast kõnet, mis on suunatud üksikisiku isikuomaduste või tegude vastu ning mis ei ole seotud ühiskonnagruppi kuuluvusega. Vihakõne on tulnud inglise sõnaühendist hate speech.
Eesti keele ühendkorpuse (2023) järgi on enamasti kasutusel vihakõne (73%), vähem esineb vaenukõne (26%) ja vaenuõhutus on harv (1%).
