Russiini keele staatus on vaieldav. Sageli peetakse seda ukraina keele piirkondlikuks erikujuks. Poolas elavad russiinid nimetavad end lemkodeks. Serbias Vojvodinas kõneldavat Pannoonia russiini keelt (nimetatud ka ruteeni keeleks) on uuemal ajal hakatud pidama omaette keeleks, ta on omalaadne russiini ja slovaki keele vaheline siirdekeel. Ruteeni keeleks on lisaks hakatud nimetama vanaidaslaavi keele hilist järku 14.–18. sajandil, mil see oli Leedu suurvürstiriigi asjaajamiskeel. (Sellel keelekujul on veel palju nimetusi, nt vanaukraina ja vanavalgevene keel.)
