et

riitus

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 09.03.2026

Meanings

kindlakujuline uskumusega seotud kultuslik talitus või toiming; katoliku ja õigeusu kirikus jumalateenistuse kombetalitus
Compare
Usage examples
  • Enam ei võeta tõsimeeli ühtki püha riitust.
  • Muistne paganlik riitus.
  • Liturgiline riitus.
Olümpiamänge võib võrrelda kollektiivse riitusega.
Usuriitus.
Viljakusriitus.

Word forms

Inflection Type 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

riitus riitused
riituse riituste
riitust riitusi

Inflection Type 9

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

riitus riitused
riituse riituste
riitust riituseid

Etymology

laensõna
  • riitus
    • Ritus 'riitus, usutalitus'
      • rītus 'usutavand, pidulik kombetalitus'

Related words not available

Compounds with search word as second component

Compounds with search word as first component

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...