et

narratiiv

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 23.02.2026

Meanings

1
sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses, hrl (kirjutatud) tekstina, aga ka kujutlusena rahva mälus või teadvuses (nt müüdina, elulookirjeldusena, ajalookäsitusena); jutustus toimunust, lugu
Usage examples
  • Uurija vaatleb muistendit eeskätt kui ajaloolist narratiivi.
  • Traditsiooniline biograafia on lineaarne narratiiv.
  • 1812. aasta isamaasõda on Vene rahvuslikus narratiivis suure isamaasõja väikevend.
Collocations
Adjectives
On põhimõtteline erinevus kirjutatud ja suulise narratiivi vahel.
Piiblit läbib kaks keskset narratiivi – päästelugu ja kurjuse võitmine.
Nouns
narratiivide uurimine
Et autor mängib lõbusasti narratiivi struktuuriga, ei suuda mõnigi lugeja sellega kohaneda.
ajaloo narratiiv
müüdid ja narratiivid
Senised rahvuslikud müüdid ja narratiivid vajavad ümbermõtlemist.
diskursus ja narratiiv
Verbs
narratiivi konstrueerima
Collocations
1.1
filmi vm teose sündmustik
Synonyms
Similar meaning

Translations

Usage examples
  • Filmi narratiiv on habras ja raskesti jälgitav.
Collocations
Nouns
filmi narratiiv
Tavaliselt tekst kujundab filmi narratiivi ja loomulikult annab dialoogi.
Verbs
narratiiv puudub
Sellel raamatul sisuliselt puudub narratiiv.
narratiivi looma
Mulle meeldivad autorid, kes suudavad luua narratiivi, mis asetab mind sündmuste keskele.

Word forms

Inflection Type 22e

narratiiv narratiivid
narratiivi narratiivide
narratiivi narratiive ~ narratiivisid

Etymology not available

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

Possible translations

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...