et

koonus

1 существительное

Большой словарь EKI 2026

Последнее изменение 19.09.2025

Значения

1
ese või moodustis, millel on ringikujuline põhi ja mille küljed koonduvad teravaks tipuks, meenutades kuhja või torbikut

Соответствия

Примеры
  • Tee oli suletud oranžide plastikust koonustega.
  • Vulkaan kogus aina jõudu, koonuse otsast väljusid juba hirmuäratavad suitsupahvakud.
  • Pumba rihmaratas on koonusega kinni.
2
(geomeetrias:) ringikujulise põhjaga ruumiline keha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber ühe kaateti

Соответствия

Cравни
Примеры
  • Koonuse pinnalaotus.

Формы слова

Тип словоизменения 9

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

koonus koonused
koonuse koonuste
koonust koonuseid

Тип словоизменения 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

koonus koonused
koonuse koonuste
koonust koonusi

Этимология

laensõna
  • koonus 'keegel mäng; kirjakraad, käbi, käbi'
    • Konus 'koonus'
      • cōnus 'koonus, käbi'
        • kōnos 'koonus, käbi'

Производные слова данные отсутствуют

Устойчивые словосочетания данные отсутствуют

Сложные слова с искомым словом в конце

Сложные слова с искомым словом в начале

Похожие слова

Возможные соответствия

Поиск

в терминологической базе IATE
Идёт поиск предложений...
Идёт поиск примеров...