slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud
Vana kirikuslaavi keele lõi lõunaslaavi õigeusu munk Kirill (kreeka Kyrillos) 9. sajandil. Uut tähestikku vajati kõigepealt kirikuraamatute tõlkimisel ristiusku pööratud bulgaarlaste, makedoonlaste ja serblaste emakeelde.
Näited
Raamatuselgadel oli ülekaalus kirillitsa, kuid leidus ka paar inglise nime.
