et

balanss

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 04.07.2026

Meanings

1
millegi omavaheline õige vahekord, kooskõla, harmoonia; püsiv (jõudude) võrdne-olek, võrdsus hrl sisekohakäänetes
Synonyms
Similar meaning
Usage examples
  • Hinnatase ja palgatase on balansist väljas.
  • Pilt on hea, värvid balansis.
  • Poliitiline balanss oli rikutud.
1.1
seisund, kus keha(de) raskus jaguneb toetuspunkti(de) suhtes nii, et see keha püsib (või need kehad püsivad) muutumatus asendis
Synonyms
Usage examples
  • Auto balanss on hea, vedrustus samuti.

Word forms

Inflection Type 22e

balanss balansid
balansi balansside
balanssi balansse ~ balanssisid

Etymology

laensõna
  • balanss
    • Balance 'tasakaal'
      • balance 'tasakaal' hilisladina omadussõnast bilanx 'tasakaalus [kaalukausid]', see sõnadest bi- 'kaks' ja lanx 'kaalukauss'

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

Possible translations

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...