Tüüpiline astrolaab oli vasest, kuni 60 cm läbimõõduga plaat, millele oli kraabitud taevakaart. Astrolaab jäi tuntuimaks taevakehade mõõtmisvahendiks 17. sajandi keskpaigani.
Näited
Ristiusu kirik kuulutas astrolaabi küll saatana tööriistaks, kuid laevakaptenile oli see tõenäoliselt pühamast püham.