(orgaaniliste aistingute, olemise, enesetunde kohta)

(aimuse, mulje, vaistu kohta)

inimese subjektiivne elamus, hingeline läbielamine; tundmus; emotsioon

(vaistlik) taju, aim, intuitiivne teadmine millestki

millegi tajumine, (vaistlik) taju (ka millegi käsitsemisoskusega, vilumusega, osavusega ühenduses)

hrl kehast endast pärinevate ärritajate mõjul tekkiv aisting, nt valu-, kuuma-, näljatunne

emotsionaalne suhtumine ümbritsevasse ning iseendasse (nt rõõm, kurbus, häbi, kannatus, uudishimu, iroonia); emotsioon; tunne

teatud aistingute vastuvõtmise ja eristamise võime (nt kuulmine, nägemine, haistmine)

meeleolu, emotsionaalne seisund

teadvusel olek

esemete ja nähtuste üksikute omaduste vahetu tunnetus meelte abil

tunne, tundmus

• substantive

(psüühika vastava valdkonnana)