maa-ala, paikkonna (eraldatud, kõrvalisem) osa; (ebamääraselt:) koht mingis ruumis või (eraldatud) ruumiosa

(rahulik) omaette, eraldatud koht (ruumiosana või vabas õhus)

armas, väike või kena koht

varjuline koht, nurk, sopp vms

ruumi, maa-ala või veekogu põhiosast (kaugele) välja või eemale ulatuv, eraldi asetsev (väike, varju jääv) osa

mälus, teadvuses, hinges vm sügaval sisimas olev, hrl varjatuna hoitav osa

kõnekeelne koht või ehitis, mis sobib öömajaks, kaitseb vihma, tuule vms eest

(kauge, kõrvaline) maakoht või paikkond

täisnurkse läbilõikega raud