Konfutsianismis on tarkus inimlikkuse oluline aspekt, mis väljendab inimese vaimseid, intellektuaalseid omadusi. Tarkus on ka üks viiest püsivast. Varajases konfutsianismis rõhutatakse tarkuse puhul selle inimlikku külge, defineerides seda kui “inimeste mõistmist” (hn zhi ren), samuti tarkuse seost õppimisega (hn xue).