Kõige sellega peab arvestama juba ümarmaterjali töötlemisel saematerjaliks. Tarumaterjali saamiseks peab ümarmaterjali ladva läbimõõt olema vähemalt 14 cm. Laudadeks saagimisel tuleb arvestada sellega, et palgi südamik tarumaterjaliks ei sobi, mistõttu tuleks südamikust saetud 2 lauda, kokku u 40 mm, tarumaterjalist eraldada ja kasutada muuks otstarbeks. Saetavate laudade paksus valitakse vastavalt tarudetailide paksusele. Näiteks 15 mm paksuste detailide valmistamiseks võib saelaua paksuseks olla 18 mm, täiesti toore materjali puhul aga 20 mm. Hea taru valmistamiseks ei sobi kiirkuivatis kuivatatud puit. Tarude ehitamiseks saetud materjal tuleb virnastada õhurikkasse, otseste päikesekiirte eest varjatud kohta. Vajadusel kaetakse lauavirn katusega. Lauavirna alus peab olema maapinnast vähemalt 20 cm kõrgusel ja hästi välja looditud. 5–6 m pikkuste laudade virn peab toetuma vähemalt neljale alusprussile, kusjuurest äärmiste prusside kaugus laudade otstest ei tohiks olla üle 50–60 cm. Lauavirna laiuseks valitakse 100–120 cm. Mida kitsam ja kõrgem on lauavirn, seda ühtlasemalt lauad kuivavad. On oluline, et lauad ei oleks tihedalt üksteise vastas, vaid paarisentimeetriste vahedega. Lauakihtide vahele, täpselt alusprusside kohale asetatakse 2,5×2,5 cm ristlõikega vaheliistud. Selliselt virnastatud laudades väheneb niiskusesisaldus paari suvekuu jooksul 18–20%-ni. Saame õhukuiva materjali. Õhukuiv puit ei sobi veel tarude ehitamiseks. Kõige paremini sobib selleks puit, mille niiskusesisaldus on 15%. Selline niiskusesisaldus saavutatakse mõne ööpäevaga kuivatis või lastakse puidul seista umbes kuu aega köetavas ruumis. Ruumi temperatuur ei tohiks langeda alla +15°C.
