en

wax cap

1

Terminological databases

Mesindusleksikon

ID 482757 Last modified 31.03.2023
View dataset
View dataset
  • mesilased kaanetavad kinni nii haudme, kui ka meekärjed; haudmekärgede kaanetise värvus sõltub peamiselt kärje värvusest
Good to know
  • Meekärgedel eristatakse kahte tüüpi kaanetist: valge kaanetis ja rasvane kaanetis. Valge kaanetis esineb peamiselt värskelt ülesehitatud meekärgedel, kuna vanematel ja tumedama värvusega kärgede kaanetis on ka tumedam. Kirjanduses seostatakse kaanetise värvust tihti ka mesilaste päritoluga ja mesilasrassiga. Arvatakse, et valge meekaanetis esineb sagedamini põhjapoolse päritoluga mesilasrassidel ja tume ehk rasvane kaanetis on omane enam lõunapoolse päritoluga mesilasrassidele. Alati ei ole see nii. Vahel on ühest ja samast tarust võetud meeraamidel erinev kaanetis. Heledad kärjed on heleda kaanetisega ja tumedad tumedama kaanetisega. Ühest küljest sõltub meekärgede kaanetise iseloom mesilasrassist ja teisest küljest looduslikest tingimustest.
  • Valge kaanetis on sellepärast valge, et mesilased jätavad kärjekannu paigutatud mee ja kaanetise vahele õhuvahe. Tumeda, ehk rasvase kaanetise puhul on kaanetis paigutatud osaliselt või täielikult vastu kärjekannus olevat mett, mistõttu see paistabki tume. Teisest küljest on tume kaanetis põhjamaade karmide talvede tingimustes ebasobiv ja kutsub esile nn „kärgede higistamist”. Kärgede „higistamine“ on tingitud sellest, et talveperioodil temperatuuri kõikumise tagajärjel muutub ka kärjekannus oleva mee maht, mille tagajärjel kärjekannu kaanetis rebeneb ja sinna tekivad praod. Nende pragude kaudu tungib kärjekannu ka õhus olev niiskus, mesi imab selle endasse ja söödakärjed hakkavad „higistama” See aga omakorda suurendab niiskust pesas, mille tagajärjel on kevadel tihti pesaruumi nurkades ja ka kärgede alumistel osadel näha hallitust. Valge kaanetise puhul asub mee ja kaanetise vahel õhukiht, mis toimib temperatuuri muutumistel amortisaatorina, mistõttu kaanetis ei rebene ja kärjed ei „higista”.
  • Vastülesehitatud haudmekärgedel on kaanetis valge või hele, seevastu vanematel ja tumedatel kärgedel tumedam.

Mesindusleksikon

ID 482488 Last modified 04.04.2023
View dataset
View dataset
  • meekärgede kaanetis
Good to know
  • Jagatakse välimuse järgi kolmeks erinevaks liigiks. a) valge kaanetis; b) poolrasvane kaanetis ja c) rasvane kaanetis. Kärjekaanetise värvus sõltub mitmest tegurist: kaanetise värvus sõltub 1) mesilaste päritolust ja 2) olemasolevate kärgede värvusest. Üldreeglina on teada, et põhjapoolse päritoluga mesilasrassidel on valdav valge kaanetis. See tuleneb sellest, et mee ja kaane vahele jäetakse õhuruum. Õhuruum on vajalik selleks, et karmimates kliimaoludes, kus talvel õhutemperatuur võib kõikuda suurtes piirides, kärjekannu kaanetis ei rebeneks, ega avaks juurdepääsu meele, mis omab suurt niiskuse imamise võimet. Samal ajal sõltub kaanetise värvus ka kärgedest.
  • Vanades ja tumedamates kärgedes paikneva mee kaanetavad mesilased poolrasvase (tumedama) kaanetisega, kus osa kärjekaanetist liibub vastu mett, osa aga on meest kõrgemal. Rasvane kaanetis on omane lõunapoolse päritoluga mesilasrassidele. Rasvase kaanetisega, kus kärje kaanetis kogu ulatuses liibub vastu mett kaanetatakse üldreeglina ka kõik väga tumedad kärjed. Rasvase ja ka poolrasvase kaanetise puuduseks on see, et talviste suurte temperatuurikõikumiste puhul kärjekaanetis rebeneb, mesi imab õhust rohkesti niiskust ja kärjed hakkavad üle ajama või „higistama”, suurendades sellega veelgi niiskuse hulka pesas. Ilmade soojenedes võib mesi (sööt) sellistes kärgedes käärima minna ja põhjustada kevadel mesilastel kõhulahtisust. Kärjemee tootmiseks tuleb spetsiaalselt valida mesilaspered, kes kaanetavad meekärgi valge kaanetisega.

Mesindusleksikon

ID 481515 Last modified 19.12.2025
View dataset
View dataset
  • mesilaste vahast valmistatud kate, millega suletakse meekärje kannud, ning mis võib olla kuiv (valge) või märg (rasvane) sõltuvalt õhuvahe olemasolust mee ja kaanetise vahel.
Good to know
  • eristatakse peamiselt kahte meekaanetise liiki: a) valge kaanetis ehk kuiv kaanetis on omane rohkem põhjapoolset päritolu mesilasrassidele ning tekib seetõttu, et mesilased jätavad mee ja kaanetise vahele õhuruumi. Kaanetis ei puutu meega kokku ja on heleda värvusega, kuigi kaanetise värvus sõltub suurel määral ka kärje värvusest. Nii on tumedamate kärgede kaanetis tumedam ja heledatel hele või täiesti valge; b) rasvane kaanetis ehk märg kaanetis on omane enam lõunapoolse päritoluga mesilasrassidele, kes paigutavad kaanetise otse meele, ilma et jätaksid õhuruumi, mistõttu paistab mee vastu liibuv kaanetis tume või nagu rasvane. Mitme mesilasrassi ristanditel võib esineda ka vahepealne või üleminekuvariant, mida nimetatakse poolrasvaseks kaanetiseks. Sissetoodavate rasside valikul tuleks eelistada neid mesilasrasse, kelle kärjekaanetis on valge. Meie tingimustes, kus temperatuur võib talvel tugevalt kõikuda, rasvane kaanetis rebeneb madalal temperatuuril ja mesi hakkab ümbritsevast õhust endasse niiskust imama. Mee pealmine kiht veeldub ja söödakärjed hakkavad „higistama“ ehk üle ajama, muutes pesa väga niiskeks. See aga omakorda halvendab tarusisest mikrokliimat ja seega ka mesilaspere talvitumist. Valge kaanetise puhul toimib kaanetise all olev õhuruum teatud mõttes amortisaatorina ja kärjekaanetis ei rebene. Mesilasrassid, kes kaanetavad oma meekärjed valge kaanetisega, sobivad enam ka kärjemee tootmiseks.

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

in the EU's IATE term base

Web examples

Online Language Learning Tool SkELL allows users to search for phrases in sentences, collocates and similar words. These examples have been automatically selected and may contain errors.