Pühakirja õpetus sellest, kuidas inimene jõuab Jumala abiga evangeeliumi kuulmise kaudu meeleparanduse ja usuni ning seeläbi päästmisele (vt Rm 10:9–10), arendati skolastilises teoloogias ning uudselt evangeelses teoloogias erinevate sammude või sündmuste reaks, mida inimene sellel teel läbib. Näiteks 17. sajandi luterlikus ortodoksias eristati järgmisi samme: kutsumine (ld vocatio), valgustamine (illuminatio), pöördumine (conversio), uuekssünd (regeneratio), õigeksmõistmine (iustificatio), müstiline ühinemine (unio mystica), uuendamine (renovatio), pühitsemine (sanctificatio), aulikustamine (glorificatio). Nüüdisaja evangelikaalses teoloogias käsitletakse päästekorra raames pöördumist, õigeksmõistmist ehk uussündi, vaimulikku kasvamist meeleparanduses ja armus ning lõplikku päästmist; karismaatilises liikumises lisatakse vaimuristimise vastuvõtmine. Õndsusse jõudmiseks on ka Kristuse antud armuvahendid, mida kirik vahendab sakramentides.
