ilmutuse tüüp, mille puhul usulise tähendusega nägemuspilt ilmub nägijale teisenenud teadvusseisundis, näiteks ekstaasis või unes
Это интересно
Nägemuse ehk visiooni puhul on religioosses kontekstis alati tegu ilmutusega, sageli on selle sisuks mingi prohvetlik sõnum, aga ka käsk, manitsus, lohutus, julgustus. See on ilmutuse tüüp, kus on esiplaanil visuaalsed ja kuuldelised tajud. Piiblis leidub palju mitmesuguseid nägemuste kirjeldusi, suurejoonelisemad neist Vanas Testamendis Hesekieli ja Taanieli raamatutes, Uues Testamendis Ilmutusraamatus. Vara- ja kõrgkeskajast on läänekristluse kirjanduses säilinud tähelepanuväärselt suurel hulgal nägemuskirjeldusi, eriti selliseid, mille sisuks on teispoolsuse õudused või õndsus, samal ajal kui idakristluses on neid oluliselt vähem. Alates 13. sajandist on (taas just läänekristluses) suurem osakaal müstilistel visioonidel, mille puhul teispoolsuse kirjeldustest olulisem on suhtlus visioonis ilmuvate isikutega.
