Kõige üldisemalt tähendab teadvus budismis meele aktiivsust, võimet olla virge ja teadlik. Teadvus tugineb analüüsivõimele. Sellele aspektile viitab ka sanskritikeelse sõna vijñāna etümoloogia: see koosneb eessõnast vi (‘lahkuviiv, jaotav’) ja verbijuure jñā (‘teadma’) tuletisest. Üldise teadvuse kõrval tehakse budismis vahet kuue võimega (skr indriya) seotud teadvuse aspektide vahel: nägemisteadvus, kuulmisteadvus jne. Vidžnjaanavaada koolkonnas tõsteti teadvuse mõiste analüüsi keskmesse ja esitati kõikehõlmava teadvuse, ālayavijñāna (skr ‘ait-teadvus’) teooria.