Piiskopliku vikaari roll ja ülesanded on kirikuti erinevad. Roomakatoliku kirikus eristatakse alates Vatikani II kirikukogust piiskoplikku vikaari selgelt generaalvikaarist – kui viimane on piiskopi asetäitja kogu piiskopkonna juhtimisel, siis piiskoplik vikaar tegeleb mõne kitsama valdkonnaga, näiteks personaliküsimuste, heategevuse, vaimuliku haridusega. Erinevalt generaalvikaarist võib ühes piiskopkonnas olla mitu piiskoplikku vikaari. Sarnases tähenduses kasutatakse piiskopliku vikaari nimetust ka piiskopliku struktuuriga protestantlikes kirikutes (näiteks oli vastav amet olemas Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus), kuigi seal võivad piiskopliku vikaari volitused olla laiemad ja sarnaneda kohati katoliku generaalvikaari volitustega. Tavaliselt on piiskoplik vikaar preester või pastor ega saa (erinevalt abipiiskopist) täita piiskopi liturgilisi ülesandeid. Tema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine on piiskopi ainupädevuses.
