Kuigi iga patt on vastuhakk Jumala tahtele ja toob kaasa tagajärjed, sõltub inimese süü suurus mitmest asjaolust. Erinevalt surmapatust, millega kaasneb ärapöördumine Jumala armastusest ja selle tulemusel armuseisundi kaotamine, ei kaasne andestatava patuga täielik lahusolek Jumalast ega igavene hukatus, küll aga on sellel tagajärjed. Selline süü võib olla väike, tegu võib olla argiste asjadega, kuid kuhjudes kahjustavad ka sellised patud armastussuhet Jumalaga ja inimhing jääb haavatavaks. Seetõttu soovitab kirik ka andestatava patu pihtimist koos meeleparandusega. Aquino Thomase (u 1225–1274) õpetuse kohaselt tuleb kergeks patustamiseks pidada seda, kui inimene toimib vähemtähtsas asjas täieliku teadmiseta või täieliku nõustumiseta. Nüüdisaja katoliku teoloogid ei tõmba selget piirjoont surmapatu ja andestatava patu vahele, sest inimese käitumise motiivid ja vastutuse määr on raskesti määratavad. Õigeusu traditsioonis ei ole väikese ja suure patu eristamisel kuigivõrd tähtsust.
