Neitsi Maarja austamisel tõstetakse rõõmsate aspektide kõrval esile tema valu ja leina Jeesuse pärast. Läänekirikus tuntakse õpetust Maarja seitsmest valust, mida ta koges seoses oma pojaga: (1) Siimeoni ettekuulutus Jeesuse ümberlõikamisel (Lk 2:34–35); (2) põgenemine Egiptusesse ja süüta laste tapmine (Mt 2:13–15); (3) 12-aastase Jeesuse kaotsiminek templis (Lk 2:43–45); (4) Maarja ja Jeesuse kohtumine teel Kolgata mäele (Lk 23:27); (5) Jeesuse ristilöömine ja surm (Jh 19:17–39); (6) Jeesuse võtmine ristilt ja üleandmine Maarjale (Mt 27:57–59); (7) Jeesuse matmine (Jh 19:40–42). Maarja kui valurikka Ema mälestuspäev on katoliku kirikus 15. septembril, päeval pärast ristiülendamispüha. Maarja valude austamine hakkas levima läänes kõrgkeskajal, eriliselt oli sellele pühendatud 13. sajandil asutatud serviitide ordu, mille liikmed lõid mitmeid uusi palvevormeleid valurikka Ema austamiseks. Leinava ja nukra Maarja kujutamine, vahel Jeesuse risti all, on sage motiiv kristlikus kunstis. 15. sajandi lõpust hakati Maarja seitset valu kunstis kujutama tema südant läbistava seitsme mõõgana. Maarja valudele on pühendatud ka tuntud kirikuhümn Stabat Mater.
