Teiseks dresseerimise meetodiks on dresseerimine kohale. Selleks asetatakse taru laele tinutatud plekist, klaasist või emaileeritud söödanõu, kuhu kallatakse 100 ml suhkrusiirupit, kuhu on lisatud 1–2 tilka piparmündi või aniisiõli. Söödale antakse terav lõhn selleks, et mesilased leiaksid hiljem põllule viidud nõu hõlpsamini üles. Niipea, kui söödanõusse koguneb piisaval hulgal mesilasi (50–100), söödanõu suletakse ja viiakse põllule –tarudest 200–250 meetri kaugusele. Põllul söödanõu avatakse ja jäetakse sinna senikauaks kuni mesilased pole sööta ära tassinud. Kui söödanõu on tühjaks saanud, hakkavad mesilased läheduses otsima söödaallikat ja külastavad seega ka ligiduses kasvavate taimede õisi. Kohale dresseerimiseks võib kasutada ka õitsvate taimede ülepritsimist 10–15%-lise suhkrulahusega. Ülepritsimine on suurte pindade puhul üsna efektiivne võte, kuid suhkrulahus taime õitel ja lehtedel kuivab kiiresti, mistõttu protseduuri tuleb juba järgmisel päeval korrata.
